Sally Stuudio õpetajad viisid läbi omamoodi loovuse testi. Kujundasime kolmel algkujundil põhinevad töölehed. Iga leht oli täidetud ühe kujundiga: kolmnurkade, ruutude või ringidega. Külastasime viit Tallinna kooli ning palusime õpilastel jätkata algkujundeid joonistades nii palju erinevaid asju, kui neile pähe tuleb. Loov joonistamine ei olnudki nii lihtne, kui esmapilgul tundus. Umbes viiekümne erineva kujundi leidmine nõudis päris palju loovat mõtlemist.
2011 / Erinevad õpilased viiest Tallinna koolist
Loovust peetakse oluliseks võtmeoskuseks 21. sajandil toimetulekuks. Ühiskond on kiires muutuses, selleks, et uutele väljakutsetele vastu astuda ja kiirete muutustega edukalt kohaneda, on teadmistele ja oskustele rohkemgi vaja loovust. On leitud, et loovus on seotud intelligentsi, andekusega (Sepp, 2010, Kaufman jt, 2008) kui isiksuseomadustega nagu avatus uuele, ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus (Sepp, 2010, Sung & Choi, 2009 ). Äärmiselt oluline loovuse arenguks on toetav ja arendav keskkond, määrav on vanemate haritus ja aktiivne suhtlemine lastega, kuid ka loovusele tähelepanu pööramine koolis (Smith jt, 2008, Child, 1997, Ruokonen, Vikat, 2005).
Muuhulgas aitab loovus motiveerida õpilasi, tõstab nende enesehinnangut ja positiivsust kooli suhtes (Cropley, 2008, 356). Kahjuks tõdetakse nii Eestis kui mujal, et rangelt struktureeritud haridus, orienteeritus headele tulemustele ja eksamitele seab piirid loovusele. Kujundamaks loovat mõtlemist, tuleks lastel võimaldada kogemusi saada mitmesugustes valdkondades ja tingimustes, arendada loovat probleemilahendust ja võtta aega loovate lahenduste genereerimiseks.
Eesmärk
Antud ülesande eesmärgiks oli teadvustada noorte seas, et loovus on oluline omadus nii tulevasele kunstnikule, kui et see on kasulik ka teistes valdkondades – äris, teaduses ja igapäevaelus.
Protsessikirjeldus
Ülesanne algas tutvustusega loovatest lahendustest erinevates eluvaldkondades. Tõime näiteid inimestest (Sir Ken Robinson, Steve Jobs, Stefan Sagmeister, Albert Einstein, Pablo Picasso), kes on saanud tuntuks loova lähenemise tõttu mingis valdkonnas. Nad kõik on loonud uusi olukordi, asju ning nende loomisel rõhutanud loovuse olulisust. Soovisime noortele teadvustada, et loovus aitab keskpärasusest eristuda ja enda omapära leida. Oluline on leida oma anne, sellesse uskuda ja seda loovalt arendada.
Praktilise ülesandena said õpilased A4 lehe, mis oli täidetud ühe algkujundiga (kolmnurk, ruut, ring). Inspiratsiooni saime Panameerika kunsti ja disainikooli loovuse testimise lehtedest (http://www.toxel.com/inspiration/2009/05/06/school-of-art-and-design-creativity-test/), samuti V.Kandinsky kompositsiooniõpetuses. Ülesandeks oli jätkata kujundeid ja joonistada erinevaid objekte, kujundeid (sarnaselt Torrance’i loova mõtlemise testi ühele osale). Lõpuks palusime õpilastel valida oma lemmikkujundi ning selle suurelt joonistada. Valitud kujunditest panime kokku video, mis tutvustab, milliseid erinevaid lahendusi Tallinna noored algkujunditest tegid: http://www.youtube.com/watch?v=4jG48Ir3lUk.
Analüüs
Ülesanne näitas, et ühest kujundist võib vägagi palju erinevaid pilte joonistada, noorte joonistused näitasid, et loovust neis on. Huvitav oli vaadata, millised kujundid korduma hakkasid, näiteks seeni joonistati nii ringidest, ruutudest kui kolmnurkadest. Samuti joonistati palju päikeseloojangut, silma, liivakella. Kuid esines ka loovat nö kastist välja mõtlemist, kus terve lehekülg algkujundeid ühendati üheks objektiks, nt korrusmajaks. Ilmnes, et 50 kujundi joonistamine ühest algkujundist oli raske ülesanne. Esimesed kümme kujundit tulid lihtsalt, edasi muutus uute variantide mõtlemine juba keerulisemaks. Tuli välja ka vahe kunstikooli ja tavakooli õpilaste vahel – kunstikooli õpilased joonistasid lehekülje täis kiiremini. See tõestab, et loovust on võimalik arendada. Soodus keskkond, antud juhul kunstiga tegelemine, aitab kaasa loovuse arengule.
Allikad
Child, D. (1997). Psychology and the Teacher. (6. tr ). London and Washington: Cassell.
Cropley, A., Cropley, D. (2008). Resolving the Paradoxes of Creativity: An Extended Phase Model. Cambridge Journal of Education, 38(3), 355-373.
Kaufman, J.C., Plucker, J.A., Baer, J. (2008). Essentials of Creativity Assessment. John Wiley & Sons, Inc.
Ruokonen, I., Vikat, M. (2005). The Creativity of Gifted Children in Estonia and Finland from a Musical and Environmental Perspective. Trames, 9(59/54), 49–68
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex.
Smiths, P., K., Cowie, H., Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. (4. tr). Tallinn: TLÜ kirjastus.
