Eksperimenta! kutsub teid 20.–21. oktoobril kell 11.00–14.00 IDEElaboratooriumisse, mis toimub keset triennaali näitust Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 8).
Seekord uurime majandust kunstimeetoditega ja vastupidi, sest kunsti ja majanduse suhted on intrigeerivad – ühelt poolt tuginevad need suuresti samale pinnasele ehk sotsiaalpsühholoogiale, teiselt poolt aga seob neid ignoreeriv-võitlev armastamise ja vihkamise suhe. Iga ekspert toob kaasa oma valdkondliku vaate ja lisaks põhiettekandele annab tagasisidet 2–4 triennaalil eksponeeritud noore kunstniku teosele. Nii avaneb meie silme ees teoste tähenduskihitide rikkalik maailm, kohtuvad eri vaatenurgad ning sünnivad uued ideed ja seosed.
IDEElaboratooriumist osavõtuks saab registreerida siin.
Kunstihoone näitusepiletiga (6 / 3 EUR) on osavõtt huvilistele tasuta. IDEElaboratooriumi mõistmist toetab eesti-inglise sünkroontõlge.
Registreerimine on avatud kuni 19. oktoobrini. Kiirustage – osalejate arv on piiratud!
20. oktoober
10.30 Tere tulemast! Hommikukohv ja registreerimine.
11.00 Linnar Viik on inimene, kes aitab teistel ideid ellu viia ning rakendada tehnoloogiat ühiskonna heaks – ta on innovatsioonikoolitaja ja nõustaja. Linnar on üle 22 aasta nõustanud Eesti Vabariigi valitsust digitaalküsimustes, pidanud loenguid innovatsioonist ja digitaalarengust mitmetes Euroopa ülikoolides ning olnud mobiili- ja tarkvaravaldkonna ettevõtja ja investor.
Linnar mõtiskleb loominguliste ja kunstiliste püüdluste üle tänapäevases ülirikkalikus teaberuumis innovatsiooni, loomingulisuse ja kommunikatsiooni vaatepunktist.
12.00 Ott Jalakas on rahvusvahelise start-up-maailma esindaja, kes püüab muuta esmapilgul võimatud asjad võimalikuks.
Lingvisti lugu saab alguse Hadronite Põrguti juures CERNis, kus meie ettevõtte kaasasutaja töötas Higgsi elementaarosakese avastanud meeskonnas. Ta oli elanud mitu aastat Šveitsi prantsuskeelses piirkonnas, kuid ei osanud sellele vaatamata kohalikku keelt. Keeltekooli jaoks ei olnud aega ning muud võimalused arvuti ja raamatute toel ei õpetanud piisavalt kaasaegset ega praktilist keelt… Nii sündis otsus läheneda keeleõppele nagu matemaatilisele probleemile ja töötada välja õppeprogrammi prototüüp. Iga päevaga jõuame lähemale oma eesmärgile viia maailm kiire ja jõudsa keeleõppe tulevikku. Kuidas, sellest juba lähemalt ettekandes.
12.30 Raimo Matvere on Telliskivi Loomelinnaku sisujuht
Miks ja kuidas lendorav, musta kastiga kass ja Kalevipoeg Telliskivi Loomelinnakusse kolisid?
Tänavakunst on pea alati isetekkeline, tihtipeale linna/riigivõimude meelest problemaatiline ja ebasoovitav ning suhteliselt juhitamatu. Telliskivi Loomelinnak on oma territooriumil võtnud hullu positsiooni – kureerida tänavakunsti ja kutsuda hea kunst enda juurde. See on vägagi võimalik!
Minu ettekanne on lugu sellest, kuidas viimase nelja aasta jooksul on loomelinnaku seintele jõudnud kümmekond maailma tipptasemel tänavakunstiteost.
Miks ja kellele me seda teeme? Kas me „matame raha seinte rikkumisse“ või on see hoopis hea investeering? Mis elu elavad seinad pärast teoste valmimist? Ettekanne sisaldab ka paar lõbusat/huvitavat lugu teoste valmimisest.
13.00 Redas Diržys on leedu kunstiõpetaja ja aktivist, „kunstistreigi“ („Meno streiko“) korraldaja.
„Kolmepoolse jalgpallimatši“ („3-Sided Football Session“) esitlus avab kolmepoolse jalgpalli olemust läbi ettekande ja praktiliste harjutuste.
Klassikalise bipolaarse pinge loomise asemel kahe teineteisele vastanduva valdkonna vahel soovin kasutada triolektikat, kus mängu tuleb võrdsete õigustega kolmas osapool. See võiks olla olukord, kus õpilased ja õpetajad uurivad ja avastavad üheskoos midagi uut, olles samal positsioonil, mis pole ei majanduslik ega kunstiline.
Kunsti ja majanduse vastandumise arutelu on võimalik üksnes eeldusel, et õpilasi (sihtgruppi) peetakse kõigis kapitalistlikes diskursustes neutraalseks (positsioonituks – samamoodi nagu töölisklassi). Siin kirjeldatud triolektiline mudel lubab meil aga tekitada majandusele ja kunsti üheainsa oletatava vastanduse asemel kolm samaaegset vastandust: majandus versus kujutlusvõime, kunst versus instrumentaliseerimine ning õpilased versus haridus. Mängu ajal sulanduvad ja hajuvad kõik need võimalikud vastandused korduvalt. Ühtlasi võime seal näha, kas kunstiõpetajad ikka tegelevad veel kujutlusvõimega, sest näib, et tänapäeva kunstiõpetajad on tegelikult hoopis majandusõpetajad.
Kõige põnevam on selles olukorras aga asjaolu, et kunstiteoste tõlgendamine ja tagasiside andmine toimub mitteverbaalses vormis ja on seega ühtviisi arusaadav kõigile osalejatele.
Mängureeglid on toodud sellel aadressil.
13.30 Päeva kokkuvõte – kaasavad loovpraktikad
21. oktoober
10.30 Tere tulemast! Hommikukohv ja registreerimine.
11.00 Heie Marie Treier on Tallinna Ülikooli BFM-i kunstiajaloo ja kunstiteooria õppejõud ning kunstikriitik. Teda hakkas kunsti ja majanduse teema huvitama niipea, kui postmodernistlik kunstimudel Eestisse jõudis. Hiljem on esialgsele avastusrõõmule lisandunud aga süvenenum arusaam.
Kunsti suhe majandusega ja ka vastupidi on kapitalistlikus ühiskonnas lõppematu teema. Selles on palju aspekte, ent käesolev ettekanne võtab jälgimise alla pikema perspektiivi. Kuidas on erinevad kunstnike põlvkonnad seda suhet lahendanud, alates põhimõttelisest ignoreerimisest kuni marksistliku kriitika või avameelse küünilise ärakasutamiseni. Kõigi nende valikute taga on teatud mõttevoolud ja filosoofilised eelistused, mida oleks huvitav jälgida.
12.00 Joanna Black on kunstihariduse professor Manitoba Ülikooli haridusteaduskonnas Kanadas. Tema teadushuvid hõlmavad inimõigusi, põlisasukate kunsti, uue meedia pedagoogikat ja digitaalseid kunstitehnikaid kunstihariduses. Oma uurimistööga on ta pälvinud auhindu Manitoba Ülikooli Inimõiguste Uurimise Keskuselt ja Manitoba Haridusuuringute Võrgustikult ning hiljuti kirjutas ta raamatu „Youth Practices in Digital Arts and New Media“ („Noorte tegevus digitaalkuntis ja uues meedias“).
Kunst ja majandus: Tänapäeva Kanada põlisasukate kunst ja kunstiharidus
Joanna Black kõneleb Kanada postkoloniaalse kunstimaastiku ja kunstihariduse kontekstis oma uurimistööst selles valdkonnas Winnipegi kunstigalerii kaudu. Ta käsitleb kolonialismi mõju neljale kaasaegsele põlisasukast kunstnikule ning seda, kuidas võimusuhted ja majandus on nende elu ja kunstiteoseid sügavalt mõjutanud.
12.30 Hedi Vaikjärv on perefirma Vunder turundusjuht
”Inspireeriv kunstiõpetaja – teerajaja ettevõtlusesse”
Liiga tihti vastandatakse kunstimaailm ja ettevõtlus või veelgi enam lahterdakse need eraldiseisvatesse kastidesse, mil omavaheline kokkupuude nagu puuduks. Tegelikusses võib, aga üks tõelisest inspireeriv kunstiõpetaja oma fanatismiga viia oma õpilased just ettevõtlusteele. Ideaalis põimuvad sel ettevõtlusteel loomingulisus, avatus uutele ideedele ja armastus kunsti vastu, mis kanduvad edasi ka järgnevatele põlvedele.
13.00 Estêvão Haeser, Viviane Diehl and Luciana Lima on Brasiilia kunstiõpetajad ja kunstnikud, kes tõlgendavad oma ettekandes triennaalil esitatud noorte kunstnike teoseid nii sõnas kui ka pildis ning võimalik, et ka helides.
13.30 Päeva kokkuvõte, kaasavad loovpraktikad
Mõlemat päeva modereerib Eestis elav Briti ajakirjanik, blogija ja õppejõud Stuart Garlick.
